Veider mõelda, et alles eile hommikul istusin päikselisel rõdul õhukese topiga ning nosisin maasikaid. Pärastlõunaks olime juba uduses ning rõskes Billundis, Taanis ning mulle jõudis kohale, kui palju mul tegelikult kohustusi kaelas on ja pean asuma nende kallale... gah, welcome to reality. Täna juba rassisin kella kuuest hommikul tööl, kuigi mõtetes unelesin veel Zadaris ja aeg-ajalt suskasin õrnalt oma päikselt põletada saanud nahka veendumaks, et olin päriselt natukeseks jahedast Sonderborgist eemale saanud. 
See oli meie reisi looks - kandsime hoolt, et see oleks meie autosõidu playlist'i plaadil. Mingi imeliku kokkusattumuse tõttu ilmus täpselt meie reisi ajal selle laulu video ka and whaddaya know... nii suvine!
Sada kunat, jeje
Esimene kord palmipuud kallistada, muidugi rõõmus ju
Brigita, le moi & le Kerti
Namiq & Daniel sõpsupilti nurumas
Grillitud kaheksajalg. Peamiselt soovitatigi mereande proovida, seega otsustasime midagi täiesti uut proovida. Kaheksajalg on päris mõnna, aga viimase õhtu grillitud tuunikala polentaga ei ületa küll miski. Küsisime nimelt suvaliselt vanalinnas jalutavalt kohalikult heade restoranide soovitusi ning meil vedas kohutavalt, sest me jõudsime oma ekslemisega imevahvasse restosse imevahvate teenindajatega ning kogu olemine oli superhubane. Ja kui road lõpuks lauale jõudsid... see oli suht eufooriat tekitav moment, kõik oli niii hea! Kahjuks sellest dinner'ist pilte pole :(
Mingisugune shrimp?
Vaade ühe künka otsast, kui taksoga kaubanduskeskusesse sõitsime. Taksosõit oli Taanist tulnutele ulmeodav, seega kasutasime võimalust ning liiklesime võimalusel taksodega (kui suutsime nad ära kaubelda, et viis inimest peale võetaks).
Peale pikka õhtusöögišopingut
Minu ja Kerti pea igahommikune teekond supermarketisse ja pagariärisse hommikusöögi järgi kulges just mööda seda teed.
Vaade vanalinna kindluselt uuemale linnaosale
Ning vaade kindluselt vanalinna poole
Ajee, Roman ruins
Ma praeguseks vast lõpetan, aga homseks katsun järgmise portsu pilte ära näidata.
No comments
Post a Comment