Dinner with a view

Black Gold Buffalo - A Million

Ma ei oska mingit erilist moodi enam viimaseid päevi ja nädalaid kokku võtta – kõik on pisut kaootiline ja seikluslik ja lõbus... ning seejärel saabub argipäev. Argipäev, mis koosneb tuimast tuupimisest ja koolipingi nühkimisest. Olen aus, aga kool ei paku hetkel erilist pinget, kuna puudub absoluutselt igasugune vaimne stiimul, kogu õpe koosneb peamiselt grammatika kuivast päheõppimisest ning mingit diskussiooni (mis on ju ometi õppimise üks põnevaimaid osi?) lihtsalt pole.

//

I don’t really know how to describe past few weeks and days – it’s all a bit chaotic and adventurous and fun... and then there’s the boring everyday life. The sort of everyday life where all one does is just sit at the way too tiny desk at school and just stuff the brain with grammar rules. I’m gonna have to be honest here, but school is really not that exciting at this moment, I feel like there is a lack of mental stimulus since all we do is just cram dry facts into our brains without really getting a chance for discussions (which is kinda the most exciting part of studying?).

Koolipoolne osa on nii, nagu ta on... õnneks pakub Shanghai palju võimalusi, et kasvõi natukeseks unustada kõik töö ja kooliga seonduv ja end lihtsalt vaba ja õnnelikuna tunda, kohtuda uute inimestega ja tantsida like no tomorrow. Sel linnal on vibe ja seda on keeruline eemalolijale seletada. Mind ennast köidab just seesamune vabadus – võimalus tunda end iseendana ning olles sealjuures endaga täiesti rahulolev, at peace – ning turvalisus – ausõna, vaatamata linna suurusele ja meeletule rahvaarvule, on see ääretult turvaline koht elamiseks. Ükskõik, kui räämas tänavale sa ka ei satuks või kui getona piirkond ka ei tundu – vähemalt mina pole kunagi reaalselt ohtu tajunud ja kartnud. Eestis ja isegi Taanis olen, aga Shanghais üksi kolades pole viga midagi. Ainus oht, mida tasub mainida, no kaootiline liiklus ja on fakt, et roheline tuli fooris ei tähenda, et jalakäijale teed antakse. Ja vastassuunas sõitmine, imelikud manöövrid ning kõnniteel rolleritega vuramine on siin normaalne, sellega tuleb arvestada.

//

Welp, let’s not talk about school anymore – Shanghai has a lot to offer just to spice up the life and for once forget about school or work, feel free and happy, meet new people and dance like there’s no tomorrow. This city has a vibe and it’s hard to explain, one needs to experience it by themselves. I myself am intrigued by the freedom which the city offers – you can be yourself and be totally cool and at peace about it – and also the apsect of safety – really, despite the size and population of Shanghai, it’s one of the safest places to live. No matter how shabby or ghetto the street you accidentally end up at looks like, atleast I personally have not felt like I’m in danger or that I’m scared. I’ve been scared in Estonia and even in Denmark, but wandering all alone around Shanghai – never. The most dangerous thing about the city is the chaotic traffic and it’s a fact, that a green light does not automatically mean a pedestrian may just cross the street. Driving in the opposite direction, strange maneuvers and riding the scooter on the sidewalk is the thing here and one has to keep it in mind at all times.

Hiinas saab absoluutselt kõikidest toidukohtadest sööki kaasa tellida. Näiteks eelmisel nädalal tellisime McDonaldsi home-delivery’ga kell 1 öösel friikartuleid sõbra juurde koju. Veel aasta tagasi kõlas see nagu ulmejutt ja olgugi, et ma pole 7 aastat friikaid McDonaldsist tellinud, siis puhtalt selle kogemuse tõttu olin nõus aastaid head reputatsiooni ära nullima. Ei tea, kas oli väärt, aga hei, miks ka mitte.

Pühapäeval mõtlesime jällegi, et peaks kooli kõrval asuvast prantsuse kohvikust pannkooke koju kaasa võtma. Spontaansetele tujudele peab järgi andma.

//

The amazing thing about China is that it’s possible to get everything as take-away or delivered. Like last week we actually got McDonalds delivered to our home and even though I had solid 7 years of not ordering fries from Maccas... well, this opportunity was just so tempting and crazy, I had to try it and cancel out all these years of hard work avoiding junk food. I’m not sure it was completely worth it, but hey... why not.

On Sunday we decided to get some pancakes for take-away from a cozy French cafe next to our uni. Random ideas are the best ideas.

Ja seda me ka tegime – haarasime oma toidu ja seadsime end Agnese 12ndal korrusel asuva toakese aknalaual sisse. Õhtusöök vaatega.

//

So that’s exactly what we did – grabbed our food and settled at the window still of Agnes’ room which is like on the 12th floor. Dinner with a view.