Wednesday, December 4, 2019

Shanghai to Miami & New York


Jaa, ma olen veel siin!

Ma pole vist kunagi päriselt aru saanud, kuidas keegi blogimisest ära väsida saaks, aga siin ma olen - aasta peale viimase postituse avaldamist. Selle aasta sisse on mahtunud arusaamine, et mulle kohe üldse ei sobinud eelmine (väga kuivik) töökoht, nii et vahetasin peale viit kuud tööd. Elu on liiga lühike ning see oli minu aeg, mida ma raiskasin. 



Alustasin taas reklaamiagentuuris tööga ning sellega seoses on avanenud võimalusi töötada päris suurte brändidega, peamiselt vastutades globaalse sotsmeedia kampaaniate ning meediaostu eest. Töö on toonud endaga kaasa parajalt reisimist: Shenzhen, Brasiilia, hiljutine Miami ja New Yorki reis ning järgmisel nädalal Taipei. 

Ma kolisin oma lanehouse stiilis Shanghai uberikust välja uude korterisse ühe Eestist pärit neiuga, kes on samuti Shanghais aastaid elanud. See oli väga spontaanne otsus, aga juhuste kokkulangemisega möödus see muidu tüütu ja kulukas protsess täiesti kiiresti ja valutult tehtavaks.
Kevad 2019 - hetkel kõike seda lugedes, tundub endalegi kreisi, kuidas kõik hakkas ülesmäge minema. Aga - kõik materiaalne ja sotsiaalset staatust puudutav on teisejärguline, kui su kõrval pole õigeid inimesi. 

Aastale tagasivaadet tehes, ma näen, kui palju erilisi ja lahedaid inimesi on mulle ette juhtunud. Taas-kohtusin oma vana sõbrannaga, kellega kunagi 5 aastat tagasi esimest korda Shanghais tutvusime. Ta oli siin vaid 3 kuud praktikal, kuid kasvasime nii kokku selle lühikese aja sees. Tutvusin ühe Tailt pärit neiuga, kelle kohta võiks öelda, et ta on nagu mu spirituaalne õde. Leidsin veel ühe väga erilise inimese, kelle ausus, siirus ja intelligentsus mõjuvad mulle kui magnet. Ja seal on tegelikult veel enamat, mida ma ei oska kirjasõnasse seada. 

Sel aastal olen palju jooksus olnud, s.t. the hustle has been so fucking real. Mulle on antud võimalus teha asju ning mu enesedistsipliin ei lase mul end lõdvaks lasta. Öised kõned New Yorki või Brasiiliaga, short-notice meedia plaanid, projektiplaanid, kõikide osapoolte õnnelikuna hoidmine, produktsiooni probleemid... Ma tunnistan, et olen päris palju pinge tõttu nt. tööl vetsukabiini peitu läinud, et nutta ning seejärel töö lõpule viia. Tears are weakness leaving your body.
See omakorda tähendab, et vabal ajal soovin võimalikult vähe energiat "raisku lasta". Aasta edenedes on väljaskäimisi tunduvalt vähemaks jäänud, kuid säästetud finantsid on läinud rohkem self-care kasti: joogatunnid, tervisetoidud, näokreemid ja -seerumid, maniküür... 

Mõneti fanstaseerisin sellisest elust, kui Eestist taakord lahkusin. Ning nüüd, kus ma seda elu, mida taga ajasin, ise läbi elan, näen et see pole eesmärk omaette. Ning 2019 lõpusirgele jõudes, tunnen südames taas rahutust ning ma aiman, mis see on. Rääkisin eile lõunapausil pargis kivi peal päikest võttes oma Tai sõbrannaga päris pikalt ja siiralt ning nägin, kuidas tema jalajälgedes astun... ja kuidas  ees on ilmselt paar sammu, mida ma ei soovi astuda. Ühesõnaga, midagi peab muutuma, kuid see vajab selgemat artikuleerimist mu enese peas. 

Kuniks ma selleni jõuan, siin on pilte mu esimesest korrast USAs! Miami ja New York filmil!
























No comments

A Blog by Kriss. All rights reserved. © Maira Gall.