Wednesday, August 31, 2011

Nomnom

Me saame aiast õunu, pirne ja ploome!
Täna tuli Reelika spontaanselt mõttele, et võiks aiasaadustest moosi keeta! Niisiis korjasime aiast head-paremat ning kuni me Merlega poes käisime, jõudsid Kerti ja Reelika mõnusa pütitäie marjakeedist teha. Moosivargad Kerti & Merle on juba ootel!
Mikserdasime kõik ilusti läbi, et õunakoor hamba all ei kriuksuks - nii jäid kõik vitamiinid ka alles!
Meil käib see söömise asi üsna kiirelt ikka - moos ei jõudnud jahtudagi, juba on kõik lusikatega kallal :D

So we noticed, that we have some apples, pears and plums in our garden and had this spontaneous idea of making some jam from it all. The result was really yummy, as you might notice - the jam didn't even have time to cool down, everyone was already surrounding it with our spoons :D

Mis veel uudist... Teistel hakkas ka lõpuks kool, muidu ma olin paar päeva ka ainus inimene, kes siin tarkust omandamas käis. Hiina keel on raske ning tunde on üsna palju, kodust tööd peab ka ikka ise üsna palju tegema (milleni ma veel jõudnud pole). Nt peame igal nädalal õppima 20 uut hiina hieroglüüfi kirjutama ning need siis esitama + lisaks veel pinyin'is sõnu ja lauseid kirjutama. Ja no selle hääldusega on muidugi omaette huumor- kuulates saab veel aru, millega tegu, aga katsu tühjast kohast ise välja nuputada, kuidas see hääldus olema peaks!
Endiselt mässan lennufirmaga, kuigi asjad edenevad ning varsti peaks oma kompensatsiooni tagasi saama.
Täna käisid ka mingid ametnikud koolis ning välismaa õpilased said elamisloa taotluse esitada. Selle põhjal saame CPR numbri, mis on võrreldav meie isikukoodiga ning peaksime saama rohkem õigusi, soodustusi ning isegi omaenda arsti. Linna raamatukokku saame ka sellega, mis on väga tervitatav, sest ma tahaks vahel lugeda ka ning pelgalt hiina ajalooraamatute lugemine mulle lugemisrõõmu ei paku. Aga seda CPR'i pean nüüd ca kolm nädalat ootama...
Üks asi, mida ma siin kartsin, oli kohaliku linna H&M, sest see on ilmselt iga eesti noore neiu suureks kiusatuseks. Ütleme nii, et muret pole vaja tunda, sest ma pole elu sees nii väikest, hädist ja igavat H&M'i poodi näinud, nii et raha jääb ikka oma taskusse. No olgu, korra libastusin, aga õnneks polnud arve suur :D Muid ahvatlusi linnas eriti pole, kuigi kuskilt peaks mingid lihtsad mustad baleriinikad või ketsid endale muretsema, sest mul on väike jalanõude puudus (ja siin H&M'is neid polegi müügil, wtf... sealt saab ju alati selliseid asju...). Kummikud oleks ka täitsa mõistlik investeering Taanimaal.
Aa, meil on oma McDonald's ning Burger King linnas. Lihtsalt, mainisin. Õnneks ma ka suurem burksifänn ei ole, aga nende kohtade olemasolu on justui tsivilisatsiooni indikaatoriteks. Vähemalt tänapäevases globaliseerunud maailmas.
Aga juba homme sõidame Odensesse, ülikooli peahoonesse, kus muuseas tuleb Tema Kuninglik Kõrgus printsess Marie meid tervitama. Katsun fotoka kaasa võtta, usun, et tuleb põnev tripp!

No comments

A Blog by Kriss. All rights reserved. © Maira Gall.