Who?

My Photo
21, an Estonian student from a Danish university, chillin' in Shanghai, China. 你好! This is my scrapbook - bits, musings, photos of my life and everything else that inspires me.

Wednesday, April 23, 2014

Weekend Getaway, Day 2 : Nanshan Bamboo Forest

Reisi esimese päeva lõpuks olin juba rõõmsalt kell pool üksteist mõnusalt kõva madratsiga hotellivoodis. Shanghais oli nädalavahetus juba neljapäeval alanud ja kogu see pidu+kool+pidu+reis suutis mu laupäevaks korralikult ära väsitada. 
Pühapäeval ärkasin kella 7 paiku ja läksin suure elevusega hommikusöögile. Taanis Scandicus töötamisest jäid hotelli hommikusöökidest jäänud vaid helged mälestused, aga Hiina hotell... ohjah. Ma ei oodanudki, et kohvi saab, aga et isegi teed polnud võimalik leida... okei, kummaline. Valida said mõnusalt õliste ja kaugelt vürtside järgi lõhnavate nuudlite vahel (kuidas saab selline asi üldse kell 7 hommikul alla minna?), tüüpiline vedel riisipuder/supp (?) oli ka esindatud. Keedumunad, pisikesed koogikesed, baozi, keedetud maguskartuli- ja kõrvitsajupid. Joogiks kuum piim ja kuum (!) veega lahjendatud apelsinimahl. I rest my case. Olin pisut nõutu ja nosisin keedetud kõrvitsaid ja maguskartuleid. Ja täiesti ära unustades, et olid lihavõtted, ka ühe keedumuna (nii et ma vist isegi enda teadmata tähistasin seda püha). Ja pool klaasi kuuma piima ning ma siiani ei mõista, kas see oli sojapiim või wannabe lehmapiim. Arvestades, et plaan oli mäkke ronida ja üsna lahja oli olla peale seda hommikusööki, haarasin ka ühe muffini... mille iga väline ruutsentimeeter oli kaetud nonparellidega, nii et jäi kahtlus, et hiina kokad ei saa aru kontseptsioonist, et nonparelle pole mõtet muffini külgedele ja põhja ja üleüldse terve taigna sisse segada - piisab ka paari nonparelli peale raputamisest. Aga ilmselt mõlkus mõte "mida rohkem, seda uhkem" ja ma ampsasin suhkrustunud kestaga kivikõva muffinit ning sealt sain oma hommikuse energialaksu kätte (kui kohvi ei saa, peab olema leidlik).
//
By the end of the first day of this trip, I was happily in my hotel bed at 10:30 p.m. and enhoying the luxury of a rock hard mattress. As my weekend in Shanghai had already started on Thursday, it was only logicall that all this party+school+party+trip route wore me totally out by the end of Saturday.
Woke up at 7 on Sunday and got super excited about the hotel breakfast, 'cause working back at Scandic while in Denmark left me with only best memories of hotel breakfasts. I didn't expect to get any coffee, as it's not a common thing in China, but the fact I couldn't even find any tea... okay, strange. Greasy, spicy noodles were on the menu (how on earth can someone sober eat that at 7 a.m.?), also some typical watery rice porridge. Hard-boiled eggs, various cakes, baozi, boiled pumpkin and sweet potato slices. Hot milk and hot (!) watered down orange juice for drinks. I rest my case here. I was kinda clueless and chowed down on some boiled pumpkins and sweet potatoes. Also, completely forgetting it was easter, ate an egg (so in a way I celebrated Easter). Flushed it down with a sip of that hot milk and I'm still not sure, whether it was soy milk or some wannabe cow milk. Considering the fact I was supposed to climb a mountain that day and I felt a bit light after this sad breakfast, I also opted for a tiny muffin... which had every inch of it covered in sprinkles. This leads me to a conclusion that the chinese chef is very confused about the idea of using sprinkles and he is unaware, that it is pointless to use sprinkles at the bottom or sides of the muffin or just mix it in the dough - just a few for decoration on the top of the muffin would easily be okay. But looks as if he thought "the more the merrier" and so I into this rock-hard crystallized little muffin thingy and that's where I got my morning energy-rush from (no coffee makes me inventive).
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Sõber seletas, et hiinlased piinasid vanasti bambusmetsades vaenlasi - vaenlane seoti noore bambusvõrse kohal kinni, nii et ta ei saanud end liigutada. Teatavasti kasvab bambus kuni 90 cm päevas, nii et aeglane ja ihu läbistav surm oli garanteeritud. Selline lõbus ja hariv jutt.
//
A friend told me the Chinese used to torture the enemy with bamboo - they'd tie the bad guy up, so they couldn't move and right above a young little bamboo. As you know, these things grow about 90 cm per day, so a slow and spiky death was guaranteed. Such a cute and educating story.
Nanshan Bamboo Forest
Portree seeriast "Mina ja bambus". Erilised tänud hotelli šampoonile, mis haises nafta järgi ja sponsoreeris seda räsitud matkaja soengut.
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Ma tean - creepy. Järsku ilmus poekese nurga tagant välja hiiglasliku mehe pea, mis peaks kuuluma Nanshani vanakesele. See kaalub 21 tonni ja on 12.8 meetrit kõrge ja legendi järgi peaks seda külastades pikk ja õnnelik elu garanteeritud olema. Yay for me.
//
I know - creepy. So this statue of the Nanshan Old Man suddenly appeared from behind a shop. It weighs 21 tons, 12.8 meters high and according to the legend, visiting it should guarantee a long and happy life. So yay for me.
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Pargivaht kivil tsillimas. Jõi seal teed ja ilmselt itsitas kõikide kurnatud mäkkeronijate üle. Istus täpselt samal kohal, kui alla laskusime.
//
The park ranger chilling on the rock. He was drinking tea and probably giggling at all the tired mountainclimbers. Was exactly at the same spot as we were descending the mountain.
Nanshan Bamboo Forest
Kuna see on Hiina, siis otseloomulikult on isegi metsikus looduses massiliselt inimesi. Vähemalt rahvuspargis oli. Hiinlased olid muidugi üsna naljakad ronijad - osad preilid olid 10 cm kontsadega või talvemantlites, meessoo esindajad higistasid ülikondades. Mul oli juba peale esimest 5 minutit turnimist t-särgis palav, huvitav, mis saun võis talvemantliga olla.
//
As we are talking about China, after all, it's no surprise that even the nature is crowded. Or atleast a national park. The Chinese are quite funny when hiking - some chicks arrived in 10 cm heels or wintercoats and men were getting sweaty in suits. I was having hot flashes after 5 minutes of climbing in a t-shirt, so I'm rather curious of how it might have felt in a wintercoat.
Nanshan Bamboo Forest
Water break
Nanshan Bamboo Forest
Halfway
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Kui tähelepanelikult uurida, siis võib läbi udu näha väikest mägikülakest :)
//
If you look close enough, you can see a little mountain village through the fog :)
Nanshan Bamboo Forest
Made it to the top!
Watermelon!
Kui suur ronimine hundiisu tekitas, siis võis mäetipus osta lavkast nunnult lõigatud arbuuse, kirsstomateid või kurke. Mäegondli peatusepunktis võis muidugi hiinlase lemmikuid kiirnuudleid osta, mis minu meelest sellises olustikus (sa oled mägedes! Milline loodus!) kuidagi labaselt mõjusid. But that's just me.
//
In case this massive climbing induced a huge hunger, it was also possible to buy some nicely cut watermelons, verry tomatoes and cucumbers from these little snack booths on the top of the mountain. They were also selling the damn instant noodels at the stop for cable cars, which I personally find a bit tasteless in this situation (you're in goddamn mountains! That view, the nature!). But maybe it's just me.
Nanshan Bamboo Forest
1200 meetrit merepinnast ja udumeri
//
1200 m from sealevel and a sea of fog
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Nanshan Bamboo Forest
Michelle!
Nanshan Bamboo Forest
Taas all, selle kummalise Nanshani vanakese kuju ees. Üles ronisime 40 minutit ja alla 15. Algselt plaanisime gondliga alla sõita, aga sinna oli tunnipikkune järjekord ja meil pole hiinlaste kannatust järjekorras seismiseks, nii et kasutasime kondiauru. Imelik, aga alla ronimine kurnas jalad rohkem läbi ja seda pilti tehes tudisesid mu jalad nagu vastsündinud varsal. Ja tagantjärgi mõeldes vastab ehk Nanshani vanakese legend tõele, sest taas all olles puhusin pisut ühe hiina vanamehega juttu ja ta pakkus mulle kommi, mille ma viisakusest siiski vastu võtsin. Jep, sellest hetkest alates algas the sweet life. Tean küll, et ema ütles, et ära võõrastelt kommi vastu võta, aga enda õigustuseks võin öelda, et harjumatult suur kogus hapnikku peale sudust Shanghaid hägustas mu mõistust. Pagana hea komm oli ka muidu.
//
Back at the bottom of the mountain in front of that strange Nanshan Old man sculpture. It took us 40 minutes to climb up and 15 to get down again. We planned to take the cable car down, but there was an hour long line for that and since our patience for standing in lines has not developed to the one of Chinese yet, we used our own strenght to get down again. Strangely, getting down affected my leg muscles more than climbing up and my legs were shaking as if I was a newborn foal. 
Thinking back, maybe this story of the Nanshan old man is true, since at this point I engaged in a conversation with an old Chinese man who offered me candy and which I cheerfully accepted. Yes, the sweet life began at that point. I know mom told me not to take candy from strangers, but I think it was the overflow of oxygen after the smoggy air in Shanghai, that blurred my thinking capabilities. Also, it was a damn good piece of candy.
Nanshan Bamboo Forest
Chinese food
Seejärel läksime kõrvalasuvasse restosse "orgaanilist" lõunat sööma.
//
Then we went to a nearby resto for some "organic lunch".
Chinese food
 "Orgaaniline" tähendas seda, et see kana seal metallpotis oli paar tundi varem selle sama resto tagaaias ringi jooksnud. Ja seda oli keedetud puljongis koos nahaga. Ja siis 12 inimest üritas söögipulkadega selle suure kausi seest mingitki liha selle kana küljest nokkida ning kana muudkui ujus kausi sees eest ära. Kõik muu oli tüüpiline selle kandi köögile - õline, magusvürtsikas ja "liha" koosnes suuremalt jaolt luudest. Hiinas söömine on üks messy tegevus, kuna kõik need samad kondid
 a) lendavad söögipulkadega torkides su eest mööda lauda minema (kui lääne inimene istub lauas, sest aasiast pärit inimene pulkadega nii koba ei ole)
b) asiaadid ise lutsutavad kõik kondid hoolikalt lihast puhtaks ja sülitavad laua keskele (ja lääne inimene teeb suured ehmunud silmad).
Peale lõunat hüppasime bussi, kus ma järgmised 3 tundi peamiselt magasin ning õhtuks olime tagasi Shanghais. That's it, folks!
//
"Organic" meant that this same chicken in the metal pot was running in the backyard of the restaurant just a couple of hours ago. And now it was boiled in broth with skin. And then about 12 people tried to snatch some meat off of that chicken and of course it swam away at every attempt in that big ol' pot. Everything else was tpical to this regions' cuisine - oily, sweet & spicy and the "meat" consisted mainly of bones. Eating in a chinese resto is a messy thing, because
a) these bones just fly around the table at a random attempt of catching one with your chopsticks (this applies to Westerners though, the Asians are pros with their chopsticks)
b) the Asians suck all the meat skillfully off the bones and spit them in the centre of the table (and all the Westerners have this expression of shock on their face).
  Then we got on the bus, where I slept for the next  hours and we were back in Shanghai by evening. That's it, folks!
 

Monday, April 21, 2014

Weekend Getaway, Day 1: Tianmu Lake

Long time no see!
Vahel tundub, et absoluutselt mitte midagi ei toimu ja seejärel tekib massiliselt kohustusi ja toimetusi justkui üleöö ja paistab, et millekski ei jätku piisavalt aega.
Just seetõttu oli peale ränka-pikka nädalat mõnus kooli poolt organiseeritud tripile minna. Tegemist oli kahepäevase tuuriga Jiangsu provintsi Liyangi linna piirkonda (umbes 340 km Shanghaist ehk 3.5 tundi bussis loksumist). Esimesel päeval käisime Tianmu järve avastamas. Tegemist on piirkonna ühe puhtaima veekoguga ning otseloomulikult on see ka looduskaitse all. Lootsin väga järve ümbritsevaid mägesid näha, aga ilmaga sel korral väga ei vedanud ja kõik mäetipud olid paksu udu sisse uppunud.
Jõudsime keskpäeval Liyangi, sõime hotellis lõunat - tüüpiline hiina ümmargune laud koos keerleva keskosaga ja Shanghai stiilis liiga-õlised toidud - ning sõitsime Tianmu juurde.
//
Long time no see!
Sometimes it really seems like nothing much is going on and then all of a sudden a massive amount of responsibilities appears and there's not  enough time for anything anymore.
That's why it was super refreshing to go on a trip organized by Donghua University. It was a two day trip to Liyang city in Jiangsu province (about 340 km from Shanghai or 3.5h ride by bus). On the first day we went to see the iianmu Lake scenic spot. It's one of the most cleanest lakes in the area and therefore under protection. I really was hoping I could see the mountains surrounding the lake, but unfortunately the weather wasn't very good that day, so all the mountains were hidden by thick fog.
We got to Liyang at noon, had lunch at the hotel - a typical chinese round-table with wayyy too oily Shanghai style food - and drove to Tianmu.

 Tianmu Lake
Tianmu Lake
Tianmu Lake
 Stinky Tofu
See on stinky tofu ja eks nimi juba ütleb kõik. Selle näksi "aroomi" tunneb juba kaugelt ära - umbes nagu ummistunud WC. Maitse on see sama lõhn maitsesse ülekantuna ja mitu korda intensiivsem(ma ei oska seda paremini seletada, aga usun, et saate aru :D ). Ampsasin ettevaatlikult ühest tofukuubikust pool ja sinna ta minust jäi - ühest suutäiest piisas terveks eluks.
//
So this is stinky tofy and the name describes this little snack pretty well. One can reckognize the aroma very easilly and it's kinda like a clogged toilet. The taste is this same smell encapsuled in a flavour and about 10 times more intense (the best I can do in describing this). I had a bite of one of these tofu cubes and this one bite was enough for a lifetime.
Tianmu Lake
Tianmu Lake
Tianmu Lake
Tianmu Lake
Tianmu Lake
Tea museum
Empty shopping mall in Liyang
Peale järve ääres seiklemist tegime hotellis check-in'i ja läksime Liyangi peale jalutama, et leida mõni söögikoht. Jõudsime omadega gigantsesse kaubanduskeskusesse (suurem, kui meie Zhongshani pargis asuv kaubanduskeskus Shanghais) - natuke liiga suurde Liyangi linna kohta. Liyang on Hiina mõistes väikelinn, kõigest ca. 700 000 elanikku. Eniveis, kaups nägi suht uus välja, kõik säras ja läikis ning kõikjal oli tüüpilist hiina stiilis kulda ja karda, aga mida polnud, olid esiteks POED (kõikjal olid remondisildid üleval) ja ostjad. Ehk siis suure hurraaga ehitatakse oma rikkuse demomiseks hunnik kaubanduskomplekse, mida tegelikult kellelgil vaja ei ole. Kurb näide suurest majandusmullist.
//
After touring around the lake we returned to the hotel, checked in and went to explore Liyang city in order to find some place for dinner. We made it to a gigantic shopping mall (bigger, than the one at Zhongshan park here in Shanghai) - obviously too big for Liyang city. Liyang is a small city here in china, with population of 'only' about 700 000 . Anyways, the mall looked super new, everything was covered in gold and shiny (typical chinese style), but the thing they were missing were SHOPS (they had signs of renovation up everywhere) and shoppers. So basically what we see here is a typical ghost mall which nobody needs, built just to show off the riches. A text book example of an economic bubble.
Xinjiang Resto
Xinjiang Resto
Hardy and Michelle
Xinjiang Resto
Valisime Xinjiangi resto õhtusöögiks. Xinjiang on piirkond Lääne Hiinas, kus elavad hiina moslemid ehk uiguurid ning nende toidud on võrratud. 
Vahemärkuseks - "hiina toit" on väga lai mõiste. Lääne inimene mõtleb ikka, et tegemist on nuudlite, kevadrullide ja riisiga ning seda kõike süüakse pulkadega. Tegelikult on igal piirkonnal omad erilised toidud, mille poolest ollakse tuntud. Näiteks Shanghais on toit väga õline ja magusalt vürtsikas (ehk siis not my favourite, sest isegi köögiviljad ujuvad õli sees ja peale sööki on alati raske olla). Sichuani provintsi toidud on jällegi vägaväga teravad ja kõikjale lisatakse kurikuulsat sichuani pipart (ja kui see vastik väike kurjam sulle kogemata toiduga koos suhu rändab, ole valmis pisaraid valama ja läkastama). 
Xinjiangi toidud meenutavad mingil määral Lähis-Ida kööki, seega seal leiab šašlõkki, jogurtit ja keefiri (hiinlased pole eriti piimatoodete fännid muidu). Ja mu palavalt armastatud naan leib on seal ka esindatud!!! Kuna tegemist on moslemitega, siis sealiha Xinjiangi toitudes naljalt ei leia.
//
We chose a Xinjiang place for dinner. Xinjiang is a region in northwest of China, where the Chinese muslims a.k.a. uyghurs live and their food is amaaaazing.
Just as a sidenote - "chinese food" is a very broad term. Westerners usually think it's noodles, spring rolls and rice, all eaten with chopsticks. Actually every region has their own special cuisine. Shanghai cuisine is known to be oily and sweet/spicy (thus not my favourite, as even eating veggies feels like chugging down a bottle of oil and I always feel so heavy after a meal). Sichuan cuisine is known as damn spicy and they add their notorious sichuan pepper to everything (and if that little devil makes it into your mouth, be ready to shed some tears and cough your lungs out).
Xinjiang cuisine is similar to the one of Middle-East I guess, as they have skewers, yogurt and kefir (the chinese are not really known for their love of milk products). And my dearly beloved naan bread!!! And as the population there consists mainly of muslims, pork is not really used for cooking.
Squid
Grillitud kalmaarid
//
Grilled squid
YUM
Liyang city
Night in Liyang
Untitled
Room Service at a hotel in Liyang
Lõpetab esimese päeva kokkuvõtte hotelli room service menüüga - kiirnuudlid ja meloniseemned on ikka tipptase küll :D
//
Finishing off the first day with this room service menu - instant noodles and melon seeds is top notch indeed :D

Thursday, April 10, 2014

Everything and everywhere

Goldroom - Embrace (Novaday Remix)

 The other (local) side of Yongkang Road
Ahvike Shanghai Brewery ees! Tal on omanik, kes siis temaga tavaliselt õhtuti prantsuse kontsessiooni kandis hängib ja kerjab. Laupäeval oli ahvike vist halvas tujus, sest ta üritas meile turja karata.
//
Monkey in front of the Shanghai Brewery! His owner usually hangs out with him at the FCC. I think the monkey had a bad mood on Saturday, 'cause it tried to attack us.
 Suitsulõhe salat Shanghai Brewery's
//
Smoked salmon salad at Shanghai Brewery
 Reedeti käin Jiaotongi ülikooli Qibao campuses, kus toimub International Club ja kus ma olen keelepartner, ehk mu tööks on noortega inglise keeles suhelda. Ja 3D puslesid ehitada ja lõbutseda!
//
On Fridays I go to the Qibao campus of Jiaotong university for the international club. I'm a language partner over there, so basically my job is to talk in english to the students there. And build 3D puzzles at times and in general - to have fun!
 Kauplesin tänavalt 4 eurtsiga kaks (võltsitud) raamatut - only in China.
//
Bargained these two (fake) books for 4 euros from the street - only in China.
 Hommikujooks Zhongshan'i pargis on nagu retk botaanikaaeda
//
Morning runs at Zhongshan park feel like a trip to the botanic gardens
 Uued suvised espadrillid!
//
New summery canvas shoes!

 Esmaspäeval oli Tomb Sweeping Day ja koolist vaba päev - aga ega ma ei viitsi voodis hambad laiali magada!
//
No school on Monday because of the Tomb Sweeping day - and as usual, I don't feel like sleeping in.
 Shanghai vanurid on suured mängurid. Moment, kui pargis paviljoni läbides tekib tunne, justkui oleks sattunud illegaalsesse mänguurkasse. Sigaritest raske õhk ja müntide kõlin.
//
The oldies of Shanghai are quite the gamblers. This is the moment when you pass through a pavillion in a park and can't really figure out, how you made it to this illegal little gambling hell. The air is thick from cigarsmoke and lot's of RMB get exchanged.
 
 Täna oli +26 kraadi sooja, nii et läksin jää-americano'le üle ja päevitasin Bundil jalgu. Samal ajal tundsin end staarina, sest kohalikud turistid käisid vahel totakat päikese käes mõnulevat välismaalast pildistamas (meeldetuletus, et kohalikud väldivad päevitamist ja iluideaaliks on kahvatu nahk).
//
We had +26 degrees today, so I switched to iced americanos and went to the Bund to expose my milky white legs to the sun. Felt like a celebrity, since some of the local tourists stopped to snap a photo of a silly foreigner sitting in the sun (reminder: the locals avoid tanning and white skin is the beaity ideal here).
Pudong ehk vaade, millest ma ei väsi
//
Pudong - a view I will never get tired of