2011. aasta viimased tunnid on tiksumas ning tundub olevat täitsa õige aeg, et mõned hetked mu viimasest kaheteistkümnest kuust taaskord meelde tuletada...
Aasta algus - eelkõige on talvest meeles see, et lund oli KUHJAGA. Ilmselt eelmisel aastal sai mingi lumenorm ära täidetud mitmekordselt ning seetõttu siis sel aastal on lumega veits kitsas käes.
Just selle kohutava umekoguse pärast ootasin kevadet eriti suure õhinaga, esimene päikesepaiste, esimesed soojakraadid... mmm.
Aga igal heal on ka omad vead, nii et kevadega koos saabus ka eksamite aeg! Peale tutipäeva olime koolist vabad ning oleksime pidanud õppima, aga noo... Kuidas kellelegi... Ma isegi ei mäleta seda perioodi eriti - tean, et käisin tööl ja tegin veel midagi, aga et oleksin end korralikult käsile võtnud... ee. Ehk on mul lihtsalt selektiivne mälu ja ma ei taha stressitekitavaid mälestusi eriti hästi meenutada...
See-eest õppisin unenäopüüdjaid kevadel tegema! Mis osutus lihtsamaks, kui alguses ette kujutadagi julgesin.
See suurepärane pilt kollaaži keskel Marise ja minuga - see oli vist tund aega peale kirjandi kirjutamist ning ilmselgelt on mõlemal toss väljas :D Aga pingutused olid seda väärt ning 100 ja 99 punkti tulid vastavalt välja (no võin pool aastat hiljem ka natuke uhkust tunda, eks).
Eksamid läbi - pidu! Mitte-nii-formaalne ja seejärel juba pisut ametlikum värk diplomite, medalite, lillede, pintsakute, uhkete soengute ja võrratute kleitidega!
Peale kooli lõpetamist algas tõeline suvi
- Irmeli sünna, vanalinnas kondamised, palju pildistamist, sooja suveöö võlude avastamist, päev läbi pargis aelemist. Ärgem unustagem põnevates kohtades kohvitamist ja otseloomulikult rannas peesitamist!
Viimane suvi Park Cafe's töötamist. Jesh, it was fun ning kohati sai lihtsalt ulmenalja seal, kuid samal ajal oli see kojutavalt närvesööv ja kurnav töö... Alustame juba sellest, et 8-9 tundi mustas kleidis ja mustades sukkpükstes +30 kraadise kuumaga veeta on paras piin.
Vabaduse Laul, minu sünnipäev, katusekino, viimased tsillimised Eestis, kodus...
Ja siis uus etapp elus - Taani!
Uus linn, uus kool, uued inimesed.
Kultuurišoki osaks sain ka - HIIGLASUURED ÄMBLIKUD. Kes praegu õnneks vist talveunes on.
Oktoobris ründas meid korraks suvi ning saime randa minna. Isegi jalgupidi vette.
Saksamaal Flensburgis on käidud, majapidusid peetud, vahepeal oli kohutavalt õppimist, eksameid, liiga palju pidusid, kokaoskuste täiustamist ... ja ossaraks, juba olid jõulud ära.... Esimesed, kus sain ise perenaist mängida ning tuleb tunnistada, et mulle see täitsa meeldis!
Ning otseloomulikult oli meil väga produktiivseid fotoshuute Irmeliga - etteplaneeritud, kus vedasime hunnikut meiki ja riideid ja muud kola kaasa... Ning spontaanset värki ka.
Ilmselgelt on see kokkuvõte väga pealiskaudne, tahaksin veel niiiiii paljut lisada, aga suur osa fotodest, mis tehtud aasta esimeses pooles, on mu kodu-arvutis Eestis... Lisaks pean ma vist kuidagi uue aasta vastuvõtmiseks valmistuma...
Sel aastal proovime uut aasta kolm korda vastu võtta - meie kella järgi kell 18 (Pekingis), meie kella järgi kell 23 (Eestis ja üldse Balti riikides) ja siis kell 00 ehk Taanis! :)
Lõpetuseks, soovin kõigile mõnusaid mälestusi 2011. aastast ning valmistuda uut, 2012. aastat väärikalt vastu võtma ning julgelt tegutsema asuda, et uus aasta tuleks veelgi meeldejäävam ning parem :) Näeme siis järgmisel aastal!
HAPPY NEW YEAR!
5 comments
väga väga lahe blogi sul! mul tuli meelde, et sa üleeelmine aasta (vist) ütlesid meile õpetajate päeval, et tahaksid Taani õppima minna ja nüüd oledki seal, nii tore nii tubli
Jaaa mul tuli see hetk õpetajate päevalt isegi meelde, ulme! :D Nii armas sinust, suured tänud :)
Kui küsida tohib, siis miks eksamid Sa veel tegid & kui palju punkte said ? :)
mis*
Lisaks kirjandile tegin saksa (94 umbes), inka (91 vist... ei mäleta neid täpselt, aga mõlemad olid üle 90ne), mata (midagi 60nega), geograafia (89). Ja siis koolieksamitena ajaloo ja inka, hinnetena siis vastavalt 4 ja 5. Üldiselt neid punkte ma enam ei mäleta, vaid ligikaudselt tuleb midagi meelde... Pool aastat peale lõpetamist ei oma need enam eriti mingit tähtsust...
Post a Comment