Aaaaand it's time!

Whaaat, ma ei suuda uskuda, et see päev on nüüd käes! 

Kahe aasta jooksul olin ma ootamisega nii ära harjunud, et minek ise tekitab minus meeletut emotsioonide möllu, nii et mu käed värisevad ja kananahk on ihul. Ja ma olen üldiselt rahulik inimene, kes naljalt niimoodi ei reageeri. 

Istun siin oma riietehunnikus, kohvrites on sadatuhat kasulikku ja vähemkasulikku asja ning veel vähemalt samapalju ootab veel oma pakkimist ning tunnen selgelt, et seekordne lahkumine on siiski nii teistsugune. Jah, see esimene kord, kui Taani läksin, oli mul samamoodi üks kohver 23 kiloga ja veidi käsipagasit pealekauba, aga ma sain end alati sellega lohutada, et kõike, mis hetkel ei mahu, saab postiga järgi saata (nagu ka kõiki eesti maiuseid, mille järgi vahel igatsus tekkis!). Minnes põhjamaale, on enam-vähem aimatav ka, mis riideid tarvis võiks minna ja mida põnevat sealne kliima pakkuda võib. Praegusel juhul aga tean, et kõik mis ma kaasa võtan, ongi kõik mu vara, millega seal katsun läbi ajada - Hiinasse paki saatmine ei tasu end ära. Ja Shanghai kliima... hmm, subtroopilistes oludes pole mul veel au olnud elada, aga sõber Wikipeedia väidab, et seal esineb vihmaperioode ja teatud aastaaegadel taifuune. Hetkel on seal konstantselt üle 30ne kraadi sooja, kui talvel võib ka miinuskraade esineda (ja jutud käivad, et keskkütet neil majades pole... hmm, topiks selle villase sokipaari ka kohvrisse, just in case).

Uus etapp, uus blogi header! Jei, pidu! Ja minul on nüüd aeg magama minna ning takkapihta ütlen veel seda, et loodan lähipäevil uue postitusega lagedale tulla, aga kuna ma pole kindel, mis olukord seal internetiga võib olla, siis olge kannatlikud, kui minust tükk aega midagi kuulda pole :)

//

It seems unbelievable, but the day is here!

I've gotten so used to the idea of waiting for this, so the actual beginning of the journey shakes up a wide range of emotions in me, my hands are shaking and I've got goosebumps. And this is coming from a person, who usually knows how to keep her cool.

So here I am, sitting on top of my pile of clothes and with suitcases full of bazillion useful and less useful things while about the same amount of stuff is still waiting to be packed. All of this makes me realize that this time leaving home is really different. True, the first time I left for Denmark I also had this same suitcase with 23 kg and a bit of hand luggage, but I always knew I'd be able to receive a package from home, whenever I'd need something specific from home or just ask for some Estonian treats. Also, going to Nordic country with a similar climate as of Estonia, I could easily predict the things I might need over there. But now, everything I take with me is also everything I've got - sending a package to China is kinda pricy. And the climate... well, I never had the joy of living in subtropical conditions, but according to good ol' Wikipedia, I may face some rainy seasons and typhoons. Furthermore, it's about +30 degrees over there now and quite persistently, though the temperature often goes below zero in the winter (and I've heard there's no heating system in most of the houses... hm, okay, maybe I should put that pair of wool socks in my suitcase - just in case).

New beginning, new blog header! Yay, party hard! Aaaaand now it's time for me to hit the sack + may I add, that I really would like to make a new post during the next couple of exciting days, but I'm not sure about the internet over there, so please be patient, if you haven't heard about me for a while :)

(Ja lõpetuseks foto vana arvuti hindamatust fotoarhiivist - hihi, pisi-mina aastal 2011, rõõmsalt murul kappamas, paar päeva enne esimest Taani rändamist)

//

(And just to end this post nicely, here's a photo from my old computer's priceless photoarchive, where tiny-me is galloping through the grass in 2011, all happy and stuff, just a couple of days before I left for Denmark for the first time)