Viimane eksam jäänud ja algab meeletu-pikk suvi.
Või kui nüüd aus olla, siis ainult meeletu - suved pole kunagi piisavalt pikad. Eriti, kui peab lisaaineid tegema suvekoolis, because why yes, ma alustan sügisel magistriõppes ning oui, see tähendab naasmist Hiinasse.
Naljakas, et ca. oktoobrist märtsini olin totaalselt segaduses, et mida endaga ette võtta peale lõpetamist. Olin veendunud, et ei taha magistrisse kohe minna, kuna puhkus koolist tundus ahvatlev. Tagantjärgi vaatades otsisin ma lahendusi täiesti valedest kohtadest, which is pretty damn fine, sest kuidas muidu õpibki vahet tegema õige ja vale vahel, kui vahel mitte eksiteele sattudes?
Samas heietasin Hiinasse naasmise plaane juba detsembris, kuid magasin napilt kohalikesse ülikoolidesse kandideerimise tähtajad maha ja leppisin alistunult olukorraga. Õnneks veebruaris kuulsin magistriprogrammide tutvustuspäeval Odenses, et eksisteerib selline asi, nagu Sino-Danish Center. Tegemist on liiduga, mis loodi kaheksa Taani ülikooli, Taani Haridusministeeriumi ja University of The Chinese Academy of Science'i (Hiina Teadusteakadeemia alla kuuluv ülikool) koostöö tulemusel. Pakutakse magistriprogramme, pooled kursakatest oleksid Taani poole pealt ja pooled oleksid hiinlased, õppetöö ise toimub inglise keeles ja Pekingis asuvas campuses.
See oli ainus programm/ülikool, kuhu avalduse saatsin ja erilisi lootusi ei panustanud (sest motivatsioonikirjad pole just mu lemmikud kirjatööd hah), aga mai alguses sain teate, et mind võeti vastu ja peale sisemisi heitlusi ja dilemmasid ja miljoneid küsimusi, millele vastust ei leidnudki või olid need liiga umbmäärased.... otsustasin, et siiski tahan minna ja peale seda on mu entusiasm vaid hüppeliselt kasvanud.
Elu on seiklus, häid võimalusi ei tohi käest lasta (seda viga enam ei korda) ja ma saan alati hakkama!
Niisiis, MSc Innovation Management ja Peking, ma tulen juba sügisel! 我回去中国！
Homme SDC asjus väisan korraks Kopenhaagenit ka (kokku 9 tundi rongis-bussis teel ja 5 tundi Kopis. Lahe tripp indeed, pole midagi öelda hah)
Eurovisiooni finaal minu pool koos Katarina ja Karolinega. Üldse ei valmistunud selleks puhuks.
Lagkagehuset ja me Agnesega taaselustasime oma americano joomise harjumust
... but lilacs I love the most.
Just sayin', aga mulle õudselt meeldib meie trepikoda
Eile peale eksamit taaskord sellesse vaatesse armumas. Suvel muutub Sønderborg vastikult nunnuks ja ilusaks Taani muinasjutuks ning vaatamata sellele, et siin on valdav enamus ajast üsna igav... I just can't hate this place.
2 comments
Hiinas õppimine tundub mulle ikka eriline eksootika ja midagi nii märkimisväärset ja kauget, et.. jube lahe on! Oled nii tubli ja tore, et ikka blogimiseks aega leiad!
Just see eksootika ongi nii tõmbav - korra sain aimu sellest ja nüüd nii tõmbab tagasi (see on mingi love-hate tunne, mida seal kogesin ja mis mulle kummalisel kombel meeldis)! Aitäh sulle, Eliise, armsate sõnade eest :)
Post a Comment