Neon x 3

We recently talked about this with Betti, but one of the reasons we both love China is how vibrant the life here is, no matter what time of the day it is...

The suns sets here around 6 p.m. every day, so it gets dark relatively fast here. That's when the neon lights come in, blinking rapidly and trying to grab ones attention with all sorts of colors and shapes. Every night is like entering a scene from 'Enter the Void'. It's mesmerising, chaotic and makes me feel alive. 

When the sun had set in the little village Sønderborg, there would be less and less people on the streets and by 7 p.m. you could easily be the only one walking on the streets - the place was eerily silent and unfriendly. Here, going out in the evening means meeting friends, bargaining at the markets, buying silly balloons and stuffed toys from the street vendors, bumping into old people practicing ballroom dancing or karaoke in the parks and seeing locals eating shaokao at little tables placed on the streets. It's always fun, it always feels safe and the sense of an adventure always follows. 

//

Me rääkisime sellest hiljuti ka Bettiga, aga üks põhjuseid, miks me mõlemad nii väga Hiinat armastame, on see, kui värvikas siinne eluolu on ja seda olenemata kellaajast.

Päike loojub siin üsnagi varakult, iga päev umbes kuue paiku. Just siis süttivad neoontulukesed, mis kõik üritavad eredalt vilkudes möödujate tähelepanu püüda. Iga videvik on nagu stseen filmimst 'Ented the Void'. See on hüpnotiseeriv, kaootiline ning ma ei suuda seda vaatepilti nähes kuidagi apaatseks jääda.

Kui väikses Sønderborgi külakeses hämardus, jäi inimesi tänavatel üha vähemaks ja vähemaks ning umbes kella 7 paiku õhtul võisid vabalt olla ainus inimene tänaval - see koht mõjus nii kummituslikult ja kalgilt. Siin, Pekngis, kaasneb hämarusega aga vilgas seltsielu, sest see on aeg, mil saadakse sõpradega kokku, kaubeldakse turul, ostetakse tänavamüüjatelt pehmeid mänguasju ja õhupalle, satutakse peale vanakestele, kes harjutavad seltskonna tantsu või laulavad pargis karaoket ning mil kohalikud söövad väikeste tänavaäärsete lauakeste ääres shaokao'd. Siin on alati lõbus, tänavatel on alati turvaline tunne ning pidevalt on tunne, et järgmise nurga taga ootab sind seiklus.