"And in the end, it's not the years in your life that count. It's the life in your years." -Abraham Lincoln

Neljapäev... isegi kui ei plaani välja minna, siis 

a)su kööki lennatakse nahhaalsel kombel sisse ning enne sigatsemist ei lõpetata, kui sa isiklikult pahandusetekitajaid endaga välja ei tiri 

võõõi

b)keegi uskumatult hea veenmisoskusega isik heistab sulle, kui sa juba mugavalt voodis pikutad ning tuletab meelde, et elu on nii neetult lühike, hetkel on su parimad aastad ning hiljem sa lihtsalt kahetsed, et magasid kogu lõbu maha. Esimene variant juhtus meiega, teine võimalus Steffiga (hehe, arvake ära nüüd, kes see suurepärase veenmisoskusega persoon oli, ahh?). Michelle'ile ei antud valikuvõimalust, sest nagu alati, vallutasime tema toa.

Loengutes käime endiselt suurima kohusetundega. Ka siis, kui magada sai minimaalselt. 

Lisaks on oluline ära mainida, et maja on alates eilsest jõuluehteis. Let the most wonderful time of the year begin.

Vägagi vajalik duckface-pilt. Intentional.