Paar fotot meie metsistunud aiast - sest mu emale täiega meeldib meie aed ning ta niiiii väga tahtis taaskord sellest pilte näha. Nii, palun.
Ja tegelikult pole sel nädalal eriti aega pildistamiseks olnud, sest suur osa ajast möödub koolis. No ja kui ma ei ole koolis, siis on pildistamiseks liiga hämar (ja ma üldiselt ei armasta ju välguga pildistamist).
Uudistest veel niipalju, et sain endale lõpuks taani pangakaardi, millega saan nii poes kui ka netis maksta ja ma olen ülirahul sellega. Ainult et netipank on taani keeles, nii et ma ei julge seda väga kasutada, jumal teab, mis käki ma seal endale kokku võin keerata (google translate'i peale ma ka selliste asjade puhul väga ei panustaks).
Lisaks puutusin kokku rongipileti ostmisega DSBst ja see on lihtsalt veider... Selgituseks siis nii palju, et üldiselt on rongipiletid kallid, tavapilet on alates 300 DKK (Sonderborg-Kopenhagen). Üks ots. On võimalik osta Wildcard, mingi õpilaste sooduskaart, maksab umbes 180 DKK ja sellega saab pileteid poole soodsamalt osta, kehtib aasta. Või on võimalik osta ka Orange pilet, selle hinnad varieeruvad, 89 DKK - 249 DKK (see on siis kalleim, mida olen näinud). Kui tihti ei reisi, siis tundub see üsna mõistliku valikuna, nii et otsustasin selle võtta. Aga seda saab paraku ainult netist osta. Ja DSB kodukas on taani keeles. Ja ma ei saa absull aru, mis süsteemiga see kõik seal toimima peaks. Nii et otsustasin seada sammud DSB kontorisse, sest täitsa juhuslikult asub meie ülikoolihoones ka rongijaam (ja rongipeatus on otse ülikooli peaukse ees).
Dialoog minu ja teenindajaga. Stseen leiab aset DSB pisikeses kontoris, teenindajaid on leti taga kolm, peale minu on ruumis veel üks klient.
Mina: Hi, I would like to buy a ticket!
Teenindaja: Hi! Yes, a ticket to where?
Mina: Well, an Orange ticket to Copenhagen...
Teenindaja: Ooh, you can buy Orange tickets from the internet!
Mina: Erm, yea, but the webpage is in Danish...
Teenindaja: Yes, 'cause we're in Denmark!
(Siin tahtsin ma nii umbes miljon facepalm'i korraga teha ja mürgiselt üle küsida "OH REALLY, MISS?")
Ühesõnaga, kui teenindaja mu selja taga olevale arvutile osutas ning palus mul seal oma piletimuregaga toimetada, jõudsin veel viisakalt küsida, et ehk on proua nii kena ja aitab mind sellega pisut, sest selle paari minuti jooksul, kui ma juhuslikult teada sain, et resideerun nüüdsest Taani Kuningriigis, ei omandanud ma endiselt maagilisel kombel taani keelt (ei, seda viimast osa ma ei lisanud oma palvele... sest see oleks ebaviisakas).
Vastuseks sain : "If I have some time."
Vaatasin selja taha - üks klient ootas. Vaatasin leti taha - üks võltsilt naeratav teenindaja ning lisaks kaks pisut eemal end mugavalt sisseseadnud DSB vormiriietuses prouat, mõlemad mõnusalt vestlemas. OK. Vaatamata võhiklikkusele läksin selle neetud arvuti juurde ja juba viimasel lehel, kui olin kõik toimetused ära teinud ja maksnud ning vaatasin oma rongipiletit virtuaalsel kujul ekraanilt (suutmatuses uskuda, et kas see on tõesti kõik? Ja kust küll printida saaks?), astus see ülihõivatud mamsel mu juurde ja tundis huvi, et kas kõik on korras. Sest ilmselgelt vahtisin ma seda liiga kaua ja mu selja taha oli taaskord tervelt üks klient ilmunud ning teenindaja üritas minust ilmselt lõpuks lahti saada. Klikkasin ruttu nupule, et printida pilet välja ja tõmbasin sealt ruttu minema. Brr.
Ja täna käis Kerti ka DSBs Wildcardi ostmas ning sama lugu, tühjas kontoris saatis teenindaja keeleoskamatu inimese taanikeelsesse portaali mässama. Ja seda siis rongijaamas, mis asub hoones, kus on hunnikutes välismaalasi.
Aga muidu on tore. Kahe ja poole nädala pärast on taaskord hiina keele eksam, nii et peab õpingutele gaasi juurde andma.
No comments
Post a Comment