Ilusad rahvusliku motiiviga sukad jalga - nagu patrioodile ikka kombeks! Ja paraadi vaatasin ka ilusti loengus poole silmaga, kuigi nüüd ei jaga väga matsu ära, mis seal lonegus õigupoolest räägiti ja mida kõik mu märkmed tähendama peaksid...
Õhtul velotasime Sally poole. Spar jäi teele ning sündis mõte soetada pudel veini.
Kidura veinileti ees mõtiskledes avastasime puhta kulla, vana hea Sovetskoje Igristoje. Kallis on ainult, raibe.
Meie rikkalik peolaud: salatikunn Sally tegi kartulisalati ning kiluvõikud ja andsime oma panuse suurepärase kamavahuga. Oluline pole kvantiteet, vaid kvaliteet ning see, et rahvas käis koguaeg lisa järel, ütleb palju.
Isegi kui laud on tühi, on raske selle juurest lahkuda.
Peale viisakat olengut Sally juures ning üht "Siin me oleme" filmi vaatamist ja pingviinide paraadi velotasin Cafeeni (Kerti oli pakiraamil, sest tal läks rattakumm katki... uuh, spinningutrennist hellad lihased andsid end taaskord tunda). Taanlastel sai talvevaheaeg või miskit taolist läbi ning linnas oli hullult rahvast + karnevali aeg on ju käes, niisiis kõigil olid mingid imelikud outfitid.Väärt õhtu oli, sain lõpuks Cafeeni laua peal tantsimise ära proovida ning Kertiga öösel downtown'is nalja saja rubla eest.
Ja kui hommikul terve keha meeletust tantsulkast valutab ning halvatuna ainult voodis lamada saad... jahh, me siin kodunt eemal oskame Vabariigi aastapäeva tähistada ka.
No comments
Post a Comment