Postiljonen - How Will I Know / All That We Had Is Lost
On aeg valikuid teha:
a) kas minna varem magama ja lubada hommikuti pisut kauem endal pikutada
või
b) oma vana harjumus ellu äratada ja jälle päeva jooksul mitu tassi kohvi juua
Olen kindel, et praeguse elutempo juures a) variant ei tule kõne allagi (mid-term exam coming up and whatnot... no väljaskäimised, töö, kool...).
Kes mind vähegi tunneb, teab, et b) variant on imelik, aga kaks nädalat tagasi kaotasin täiesti seletamatutel põhjustel vajaduse kohvi juua ning olen senini suutnud igasuguste võõrutusnähtudeta vastu pidada. Täna moe pärast jõin üle pika aja. Ei olnud midagi erakordset. Ehk on kohvituju kadumise põhjuseks see, et ma ei viitsi presskannu kohvipurust tühjendada - näiteks teed juues on kordades vähem segadust. Ja ma olen nüüdseks aru saanud, et ma olen ka ilma kohvita täiesti ergas ja tähelepanelik. Ja keha tundub kuidagi puhtam, puhanum ja värskem.
Ma ei loobu ilmselt never kohvist, aga see vähenenud tarbimine on positiivne ja valutu muutus.
2 comments
Mina olen ka üks kohvinarkomaan olnud. Jõin kunagi vähemalt 5 tassi kohvi päevas. Praegu mõtlesn, siis tundub ikka väga hull kogus. Mingil hetkel suutsin selle vähendada lihtsalt kahe tassi peale, et ühe joon hommikul ja teise õhtul.. ning ka kaks tassi on minu jaoks täiesti piisav. Kuna eile opereeriti mul tarkusehammas välja, siis olen ma nüüd teist päeva kohvita, isu on ja isegi tunnen, et vajaks ühte tassi, sest pea on kuidagi uimane otsas. :P
Igatahes tahan ma öelda, et väga tubli oled, et kohvist põhimõtteliselt loobunud oled :) Eks see üks mürk meie kehale ole jh.
5 tassi kohvi oli minulgi tavaline kogus tükk aega tagasi - on jah pisut õudne mõelda, mitu liitrit sealt nüüd välja tuli nt nädala kohta.
Samas, ma ei ütleks, et kohv õiges koguses mürk oleks. Kasulikud mõjud on ju tõestatud. Pigem lähtuks põhimõttest, et tuleb rohkem kuulata oma keha - kui see teine kohvitass ajab juba käed värisema, siis ehk piirduks järgmisel korral vaid ühe tassiga :D
Post a Comment