Grimes - Be a body
Meie köök ühel ilusal päikeselisel hommmikul. Detailid argipäevast. Päike piilumas ribikardinate vahelt mu tuppa.
Ja mu hiina keele vihik. Millalgi eelmisel aastal olin hanzide trükkimisest surmani tüdinud, sest need ei jäänud kuidagi meelde ja kõik detailid ei mahtunud pastakaga maalides ära. Nüüd on aga mingi vilumus nagu sees ning iga esseega, mille ma valmis pusima pean, valmistab hanzide kritseldamine üha enam rõõmu.
Väljas on juba teist päeva absurdselt tuuline - umbes nii, et kui allamäge rattaga sõites on tuul sulle vastu, siis pead elu eest väntama, et mitte laskumisel seisma jääda.
Täna võtan rahulikult, luban endale väikse toidukooma ja filmielamuse (Shanghai Calling ehk siis selline romantiline komööda, easy watching, hiljem lisandub ehk veel midagi). Nädalane unedefitsiit tuleb tasa teha ning kuna mind õue absoluutselt ei tõmba, siis alustangi tänasest. Eelmine nädalavahetus oli juba piisavalt elamusterikas, mälestused ainuüksi on nii meeleolukad, et kannatan oma isolatsioonis veedetud reede vapralt ära.
No comments
Post a Comment