Jälle ma olen kuskile oma blogist ära kadunud. Täna tööl olles käis mu peast tuhat mõtet läbi, et mida ma kirjutada saaks ja sooviks ja nüüd, kus klaviatuur on reaalselt näppude all, ei suuda mu aju enam kõiki neid mõtteid taasformuleerida mõistlikuks jutujadaks.
//
Yea so I've been m.i.a. from this spot for a while again. While at work today, I had about thousand random thoughts of what to write about and now, while I actually have the keyboard under my fingers, I just can't write these thougths down anymore.
Elu on muidu lill. Selline lihtne ja turvaline, kõik on paigas. Kool, töö, sotsiaalne elu. Mitte nii tormiline, kui esimesel või teisel aastal siiski. Olen mitmel korral tabanud end tabanud mõttelt I'm too old for this shit ja esimestel kordadel tekitas see mõte minus ebamugavust, sest kamon, ma ei ole ju vana. Aga üha rohkem olen hakanud seda ka oma kursakate suust kuulma ja ehk on asi selles, et oleme juba seitsmes kursus või oli Hiina meile kõigile parajaks elukooliks, aga esmakursuslaste mölluga ei viitsi enam kaasa minna.
//
Life's peachy tho. Simple and safe, got all them pieces of the puzzle seemingly together. School, work, social life. Not as wild as my first two years here. I've found myself often thinking 'I'm too old for this shit' and the first few times this made me somehow uneasy, 'cause I ain't that old now, right. But then I heard my coursemates saying things along this same line and well, maybe it's the fact that we're on our seventh semester or perhaps China has been enough of an adventure, but we just don't feel like getting as wild as the first semester babies.
Ma armastan oma uut elukohta. Flat on lahe ja seltskond on lahe. Näiteks eile olime kõik kodus, passisime köögis, osad küpsetasid, osad veinitasid, osad tegid süüa, mõni passis niisama... ja üllatavalt tšill oli ja kordagi ei tundnud vajadust laupäeva puhul linna peale minna.
//
I love the place I'm living at. The flat is cool and the people living here are great. We all stayed in last night, just hanging out at the kitchen, some baking, some drinking wine, some eating, some just chilling... and it was just so great and nobody even considered going downtown.
Koolis on serious times nüüd muidu. Okei, meil pole enam hiina keele tunde, mille tõttu on tunniplaanis 10 akadeemilist tundi vähem koolis passimist (ja ärme üldse räägi nendest lugematutest tundidest, mis kodus kuluvad hieroglüüfide õppimisele), AGA elagu 8 lk pikkused arutlevad tekstid, mis diskuteerivad korruptsiooni üle Hiinas. 8 lk hiina keeles. Vahel mõtlen küll, et wtf, milleks mu aju suuteline on, this is crazy. Esseed, synopsis'ed, paper'id ja ee... mainisin juba, et meil on jälle majanduse tunnid? Mis sisaldavad matemaatilisi tehteid? Ja minu kalkulaator on kuskil Eestis, ups.
A, baka töö ka ju. No pressure, ladies and gentlemen.
Aga kõik laheneb - alati.
//
It's serious times at school now. So yea, we don't have chinese classes anymore, so this leaves us with about 10 academic hours of less time spent at school + all these countless hours used for memorizing new characters, BUT now we have to put up with articles of 8 pages lenght that take the critical approach on discussing the corruption in China. 8 pages in Chinese. I can't really comprehend to what my brain is capable of. Also, essays, synopses, papers and eem... did I already mention we have economics classes AGAIN? With math involved and all? And I left my calculator in Estonia, oops.
Oh yeah, and the bachelor thesis. No pressure, ladies and gentlemen.
But it all will work out. It always does.
No comments
Post a Comment