Neljapäev oli success! Nüüd hakkas paraku koolivaheaeg, nii et kõik sakslased tõmbasid koju (keda on siin ikka üsna palju). Ei ole üldse kade nende peale - tund aega sõitu ja kodus, oma pere keskel, oma toas... Oehjah.
Reede oli üsna rahulik, koristasime, käisime postkontoris, asutsin raamatukogust läbi, toidupoes shoppasime ka. Õhtul küpsetasime jälle saiakesi, sest eelmised said suht kohe otsa ning Kerti pani jälle oma kulinaarsed skillzid proovile ja tegi mingit eriliselt head pastarooga minimaisi, brokkoli ja toorjuustuga! Nautisime jälle telekavaatamise võlusid ning viisime oma mõnusa õhtusöömingu elutuppa teleka ette üle. Kõhud said mõnusalt täis ning üle pika aja läksin reede õhtul kell 23 magama...
Öösel (või hommikul? Nädala sees nimetaks seda hommikuks, aga laupäeval on kell 6 veel öö :D) sain unesegasena hullu üllatuse osaliseks, sest keegi astus tuppa sisse ja asus askeldama! Üritasin läbi une analüüsida, et mis toimub ning suutsin ühe silma lahti paotada - jeee, Merle tuli Brüsseli reisult koju! :D Paraku jäi meie jutuajamine ja jällenägemisrõõm lühikeseks, sest ma jäin jälle magama. Aga vean kihla, et Merle ja Rell on minu ja Kerti üle uhked, sest maja on alles, miski pole katki länud ja lisaks ootavad neid köögis kaneelirullid ;D
3 comments
Ma tean, et see ei ole selle postiga seotud aga mind väga huvitab, mille kaudu sa sinna ülikooli kandideerisid? Kuidas sul keeletestid läksid ning kas see kõik kokku oli pikaajaline ning keerukas protsess?
Otsisin ülikooli vist jaanuaris või veebruaris välja ning uurisin mitu korda kandideerimiskriteeriume, lasin oma kooli õpsidel neid üle vaadata ja saatsin küsimuste korral SDU'sse ka mõned meilid. Kandideerimiskuupäevaks oli 15. märts, nii et pidin kiiresti tegutsema. Muretsesin keeletestide pärast, kuid kokkuvõttes sain teada, et saksa osakonna inglise keele eksamit tehes saan vajaliku inglise keele taseme kätte, lisaks tegin ju Saksa Liitvabariigi abitur'i ja SDU kodukal oli eraldi välja toodud, et abitur'i tunnistust omavad õpilased ei pea mingeid lisateste ja -dokumente esitama. Nii et sellega läks suht kergelt, Taani läksid teele hinneteleht, kooli kantselei tõend, et olen TSG õpilane ja mõned vajalikud ankeedid, mis ma pidin Taani haridusameti lehelt välja printima. Seejärel oli tükk aega vaikust, lisaks kirjutati mu aadress valesti ning esimene kiri läks kaduma, kuid meiliga järele pärides sain SDU netikeskkonda sisselogimiseks vajalikud koodid. Kuskil juunis saatsin oma notari juures apostillitud ja tõlgitud lõputunnistuse (masendavalt kallis oli, üle saja euro :S). Ja vist juulis sain teada, et võeti vastu... nii et kogu see asi võtab palju aega küll, aga olgem ausad, see kõik on vaeva väärt! Tagantjärgi mõtlen, et targem olnuks läbi Dream Foundation'i kandideerida, odavam ja ihtsam variant on see igal juhul... kuid praegu sain vähemalt kogemuse võrra rikkamaks ning endalegi üllatuseks avastasin, et suutsin kogu selle rõveda paberimajandusega toime tulla :D
Alguses võib see kõik hirmutav ja keerukas tunduda, kuid kui aus olla, siis lõppkokkuvõttes ei võtnud see tükki küljest ja kõik on täitsa tehtav - kamoon, isegi mina sain sellega hakkama ja ma olen paras äpu sellistes asjades :D
Edu igaljuhul :)
Aitäh nii pika vastuse eest!! :) Muidu mul oli ka mõttes läbi Dream Foundationi seda teha aga eks vaatab, mis saama hakkab. :)
Post a Comment