Last Day of Magic

The Kills - Last Day of Magic

 

Täna ei osanud muud teha, kui mõõduka külmaga jalutada, nostalgitseda ja jagada "karme ellujäämislugusid" Irmeliga.

Ostsin ühe väga punase õhulise pluusi, sest nii palju kui ma mäletan, pole mul eriti punaseid asju. Ja kuna on veebruar, siis lähiajal saab seda ikka kanda.

 

Jaaaaaaa lähiajal asun pakkima. See saab olema paras katsumus, sest kapipõhjast olen leidnud paar hilpu, mida kangesti tahaks kaasa viia ja mingid ketsid ilmusid ka kuskilt välja ja ooomaigaad, mu ema arvab vist, et Taanis on holodomor ja üritab minuga teele panna kilode kaupa toitu. Ja kuskile sinna tahaks oma kreemipotikud pressida. Lisaks olen pähe võtnud, et vajan mõnd head raamatut sinna, et vahepeal lugemist ära ei unustaks. Ja justnimelt eesti keeles.

Eelnevatel päevadel tabasid mind mingid imelikud naeruhood - osaliselt mu oma suurepärase leidlikkuse üle. Nimelt üritasin pooltäidetud kohvitassiga kööki astuda, aga (nagu alati) panin ukseavast mööda ja rammisin kogu jõuda uksepiita. Niisiis ujus köögipõrand sellest viimasest kohvist, mis mu kruusis veel ennem oli. Aga sellised äpardused ming ei morjenda; vean kihla, et mitte keegi pole end veel põrandat kuivatades kringliks naernud.

#PALJUÕNNEMARIS!

Jahh, seda ka.