Paar viimast õhtut olen üritanud Sonderborgi nightlife'ile järgi jõuda ning... ilmselt mu kursavend eksis, kui kutsus linnakest "Sonderboring"uks, sest igasugust kino olen siin täisraha eest saanud.
Näiteks eile sattusin elu esimesse rattaõnnetusse. Ok, kell oli 2 öösel ja ma olin ühelt peolt teisele suundumas, aga see polnud siiski minu süü - mingi tüüp hüppas rattateel mulle ette ning üritasin temast edutult mööda manööverdada. Rammisin siiski ta külge ning lendasin rattaga kuskile eemale, kuid õnneks olen elus ja terve, ainult sukkpüksid ja põlv said pisut viga, aga kuna ma olin pisikeses šokiseisundis ja samas naerukrampides, siis ma ei pannud eriti seda tähele. Õnnetuse põhjustaja oli aga abivalmis šveitslasest vahetusõpilane, kellega teel teisele peole muljeid ülikoolist ja Šveitsist vahetasime. (jahh, nii peabki tutvusi soetama)
Eile tegime väikse girls get-togetheri Michelle'i juures, pannkoogid ja muffinid Nutella ja vahukoorega läksid käiku. Täiendasin tänu Michelle'ile oma küpsetusoskuseid ja kuulsin ehk liiga palju inffi AIESEC'i kohta (üks üliõpilasorganisatsioon), nii et pole enam kindel, kas julgen sellega liituda :D
Linnas käisime ka ja pidin taas veenduma, et taanlased on kohati väga kummalised... vähemalt need, kes öösiti linna peal ja klubides kollitavad.
Homme algab minu jaoks täie hooga uus semester, ilusti esmaspäevast alustades ning kohe 4 tundi hiina keelt järjepanu. I'm so doomed.
No comments
Post a Comment